Kõik, mida pead teadma kompostimisest: suur samm jätkusuutlikkuse poole

Kompostimine on praktiline ja lihtne viis, kuidas igaüks saab panustada looduse säilitamisse. Komposti valmistamine aitab vähendada prügi hulka, vähendab kasvuhoonegaase ning rikastab aedviljade kasvumulda. Kuidas aga alustada seda kasulikku protsessi oma aias või potipõllunduses kodus rõdul?

Mis on kompostimine?

Kompostimine on orgaaniliste jäätmete kontrollitud bioloogiline lagunemine. See on tegelikult lagunemisprotsess, mille juures toodetakse soojust, süsinikdioksiidi ja vett. Protsessi lõpptulemusena tekib kompost – aia- ja potimuld, mis on rikas toitainete poolest ja mis võib parandada mulla kuivendust, niiskuse hoidmist ning struktuuri.

Kuidas komposti valmistada?

Kompostimiseks võid kasutada aiajäätmeid, köögi- ja saunajäätmeid, paberi- ja puidujäätmeid, samuti niidetud muru, lehti ja vanu lilli. Kompostimise kiirendamiseks tuleks jäätmed teha võimalikult väikesteks tükkideks. Kompostihunnik peaks olema vähemalt 1×1 meetri suurune ja samuti võib komposti valmistada spetsiaalses kompostikastis või -konteineris.

Kompostimise reeglid

Kompostimisel tuleb teada mõnda olulist põhimõtet. Näiteks ei tohi komposti lisada haiget taimset materjali, sest see võib haigused edasi kanda. Teiseks ei tohi komposti lisada loomse päritoluga jäätmeid, sest need võivad meelitada kohale närilisi ja teisi kahjureid.

Komposti kasutamine

Kompost on ideaalne muld taimede kasvatamiseks, seda võib kasutada nii potis kui ka peenras. Kompost on rikas toitainete poolest ja ravib mulla, parandades selle struktuuri, vee imendumist ja hoidmist ning kuivendust.

Kompostimine on midagi, mida võiks proovida iga inimene, kes hindab loodust ja soovib oma osa anda. Selle tulemusel jääb vähem jäätmeid prügimäele ja taimekasvatus oli kasulikum ning keskkonnasõbralikum. Kompostimine on suurepärane viis vähendada oma ökoloogilist jalajälge ning teha oma panus looduse heaks.